Esimest korda mainitakse seda maja 1431 aastal seoses üleandmisega linna laekurilt, von der Beckelt, kiviraidurile Olaffile, kes tõenäoliselt kasutas oma oskusi selle kivist hoone loomisel. Oma pika ajaloo jooksul on hoone kuulunud Püha Nikolause kiriku kogudusele, seda on kasutatud mündikojana, vanglana („timuka ajastul“, aastatel 1746-1821), võõrastemajana ning lõpuks eluhoonena. Viimases rollis alates Teise Maailmasõja aegadest. Siin peetud võõrastemajas elas aastatel 1883-1886 ka tuntud Eesti kirjanik Eduard Vilde.
Kinnistu pindala: 687 m2, hoone üldpind kokku ~1320 m2.
Müüakse kogu hoonestatud kinnistu.
Täpsem info:
Maik Teiv, +372 52 89790, maik@compakt.ee
